Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus, mis levib naha ja limaskestade kokkupuutel, sealhulgas sugulisel teel. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk

Sõeluuringus ehk skriiningus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Kõrge riskiga viirusetüvede olemasolu organismis saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV-uuringuks või PAP-uuringuks. HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov.

Regulaarne HPV-testi tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi Teie enesetundes.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant. Sõeluuringute kutsed saadetakse elektrooniliselt, kasutades selleks eesti.ee teavitusteenust või saadetakse paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile. Sõeluuringul saab osaleda ka ilma kutseta. Kui naine kuulub antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võib ta pöörduda otse raviasutusse. 

2024. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994.

Vastunäidustused

Menstruatsiooni ajal ei saa proovi võtta. Kui patsiendil on äge emakakaela infektsioon või põletik, võib olla soovitatav oodata, kuni infektsioon on paranenud, enne kui teha sõeluuringut.

Uuringu ajal

Sõeluuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestalt ja emakakaelakanalist HPV proov. Protseduur ei ole valulik. Proovi andmiseks on kõige sobivam aeg menstruatsioonitsükli 10.–20. päeval.

Kestvus

5-10 minutit.

Tulemused

Uuringu tulemused selguvad mõne nädala jooksul peale uuringut.