Vaktsiinid annava nakkushaiguste vastu loomuliku ja tõhusa kaitse

Nakkushaigusi põhjustavad viirused või bakterid. Valged verelibled tunnevad inimkehasse sattunud haigustekitaja ära tolle teatud molekulide – antigeenide  kaudu. Haigustekitajast vabanemiseks hakkavad valged verelibled tootma antikehasid. Kaitse kujunemine nõuab aga aega ning seni võib haigustekitaja kehas paljunedes ja toksiine tootes teha palju kahju.

Vaktsiin sisaldab neid haigustekitaja antigeene, mida ära tundes tekib nakkushaiguse vastane tõvekindlus ehk immuunsus. Vaktsiinis olevate antigeenide mõjul hakkavad valged verelibled tootma just neid antikehi, mida on vaja selle haigustekitaja vastaseks kaitseks. Nii kujuneb immuunmälu. Vaktsiini mõjul tekib samasugune immuunsus nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma nakkushaiguse läbipõdemise hinda maksmata. Vaktsineerimine ei nõrgesta immuunsüsteemi –vastupidi, vaktsineerimine tugevdab immuunsüsteemi kindla nakkushaiguse vastu.

Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem antigeene kui haigustekitajates. Näiteks  difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on kokku 22 antigeeni, B-hepatiidi vaktsiinis üks antigeen, samas on läkaköha tekitavas bakteris ligikaudu 3000 antigeeni. Imiku immuunsüsteem on valmis korraga reageerima tuhandetele antigeenidele ja vaktsineerimine ei koorma immuunsüsteemi üle. Vaktsiinides ei ole toksilisi komponente ning üheski Eestis kasutatavas vaktsiinis ei ole elavhõbedaühendeid.

Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub immuunsuse kujunemiseni teatav aeg, tavaliselt kuni 2 nädalat. Immuunsuse püsimisele aitab kaasa immuunsüsteemi korduv kokkupuude haigustekitajate antigeenidega. Seetõttu manustataksegi mitmeid vaktsiine kordusannustena. Vaktsiinide tõhusust hinnatakse selle alusel, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkis vajalik kogus antikehi ning selle järgi, kui paljudel hoitakse ära haigestumine. Enamiku vaktsiinide tõhusus on ligi 100%. Läkaköhavaktsiini tõhusus haiguse ärahoidmisel on ligikaudu 85%, ent isegi siis, kui vaktsineeritud laps haigestub läkaköhasse, põeb ta haigust kergemal kujul.

Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene puutub edaspidi kokku selle haiguse tekitajaga, siis immuunsüsteem on kohe kaitseks valmis – haigustekitajad hävitatakse enne kehas massiliselt paljunemist ning haigus ei saagi välja kujuneda. Nii on ka nakkushaiguse edasine levik teistele inimestele takistatud. Vaktsiin kaitseb peale vaktsineeritu ka kõiki tema lähikondseid! Tänu sellele, et suurem osa Eesti lastest ja täiskasvanutest on vaktsineeritud ning haiguste loomulik levikutee on katkestatud, puuduvad meil suuremad haiguspuhangud. Nüüdisajal võivad aga haigustekitajad riigist riiki ja mandrilt mandrile levida väga kiiresti – lennukiirusel.

Kaitseme ennast ja lähedasi nakkushaiguste eest!