Analüüsitulemuste tõlgendamine
Siit leiad oma analüüsipaketi tulemuste tõlgendused. Kui Sul tekib küsimusi teostatud analüüside sisu kohta või kui esineb analüüside tulemustes kõrvalekaldeid, millest täpselt aru ei saa, soovitame pöörduda oma perearsti poole või broneerida aeg uroloogi vastuvõtule.
Kuni 35 a. mehe terviseanalüüside paketi tulemuste tõlgendamine
| Analüüs | Tähendus |
| Hemogramm | Hemogramm on kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid, nende erivormid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid ning arvutatakse teatud indeksid. Kui kõik hemogrammi koosseisus olevate parameetrite tulemused on ealiste referentsväärtuste (nn normi) piires, tähendab see, et viiteid haiguslikele protsessidele, mis väljenduksid vererakkude üldhulkade, indeksite või suhete muutustes, ei esine. |
| Hemoglobiin | Hemoglobiin on erütrotsüütides rauda sisaldav valguline ühend, mille ülesandeks on hapniku sidumine transpordil kopsudest kudedesse. Hemoglobiini sisaldus tõuseb füsioloogiliselt viibides madala hapnikusisaldusega tingimustes (nt kõrgmäestikes), suitsetamise, kopsu- ja südamehaiguste korral. Hemoglobiini madalad väärtused esinevad erinevatel põhjustel tekkinud aneemiate korral. |
| Hematokrit | Hematokrit väljendab erütrotsüütide mahu suhet vereplasma mahusse, võimaldab hinnata vedelikutasakaalu organismis. Madalad väärtused esinevad aneemiate korral. Kõrgemad väärtused võivad olla tingitud vedelikukaotusest. |
| MCV, MCH | MCV ja MCH on punavere indeksid. MCV näitab erütrotsüütide keskmist suurust, MCH näitab erütrotsüütide hemoglobiini sisaldust, muutused esinevad enamasti aneemiate korral, kuid põhjuseid võib olla ka teisi (näit. alkoholi liigtarbimine). |
| Erütrotsüüdid | Erütrotsüüdid ehk punaverelibled on vererakud, mis nendes sisalduva hemoglobiini abil transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Erütrotsüütide hulk on vähenenud aneemiate korral ja suurenenud vedelikukaotuse, hapnikuvaese keskkonna (nt kõrgmäestikes viibimine), suitsetamise või erinevate krooniliste haiguste, sh verehaiguste korral. |
| Leukotsüüdid | Leukotsüütide ehk valgevereliblede üldhulk tõuseb enamasti põletikuliste protsesside korral. Leukotsüütide üldhulga vähenemise kõige sagedasemaks põhjuseks on viirusinfektsioonide põdemise järgne periood. |
| Trombotsüüdid | Trombotsüüdid ehk vereliistakud tagavad vere normaalse hüübimise. Madalate väärtuste põhjusteks võivad olla viirusinfektsioonid, teatud ravimite kasutamine, maksahaigused, autoimmuunhaigused, alkoholism, vereloomehaigused jm. Kõrgenenud väärtused esinevad koos leukotsüütide reaktiivsete muutustega bakteriaalsete infektsioonide korral, aga ka vereloomehaiguste puhul. |
| Kolesterool | Üldkolesterool on erinevate lipoproteiinide (HDL, non-HDL)) koostises oleva kolesterooli koguhulk. Suurenenud kolesteroolisisaldus veres on üks peamiseid südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid, kõrge kolesteroolitase on riskifaktoriks ateroskleroosi (veresoonte lupjumise) ja sellega seotud müokardiinfarkti ning insuldi tekkes. Soovitatav kolesterooli väärtus on <5,0 mmol/L, kuid riski hindamiseks on olulisem vaadata tema erinevate fraktsioonide, HDL- ja LDL-kolesterooli, väärtuseid ning nende omavahelisi suhteid, non-HDL kolesterooli taset, vererõhu näitajaid, suitsetamisharjumusi, ülekaalu esinemist. Kui Teil esinevad kõrvalekalded lipoproteiinide väärtustes (või kui Te soovite nende kõrvalekallete teket ennetada): hoiduge suitsetamisest;järgige tervislikku küllastunud rasvhapete vaest dieeti, tarbige rohkem täisteratooteid, puu- ja juurvilju ning kala; tehke 3,5–7 tundi mõõdukat füüsilist aktiivsust nädalas või 30–60 minutit enamikel päevadel;hoidke KMI vahemikus 20–25 kg/m2, ja vöö ümbermõõt <94 cm;hoidke vererõhk normis. Kui Teil esinevad märkimisväärsed kõrvalekalded, on kindlasti soovitatav arstiga konsulteerida. |
| HDL-kolesterool | HDL-kolesterooli (high density lipoprotein) nimetatakse “heaks kolesterooliks”, kuna see aitab eemaldada verest üleliigset LDL-kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi arenemist. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks, seejuures on oluline HDL/LDL suhe |
| mitte-HDL kolesterool | mitte-HDL kolesterooli (non-HDL cholesterol) fraktsioon sisaldab lisaks LDL-kolesteroolile veel teisi lipoproteiine, mis on soodustavateks faktoriteks ateroskleroosi tekkes. Tema tulemus ei ole sõltuv sellest, kas olete eelnevalt söönud või mitte ning seetõttu ateroskleroosi riski hindamisel mugavam kasutada. |
| LDL-kolesterool | LDL-kolesterooli (low densitiy lipoprotein) nimetatakse “halvaks kolesterooliks”, kuna see salvestab üleliigse kolesterooli veresoonte seintesse, soodustades sellega ateroskleroosi ja südame-veresoonkonna haiguste teket. Kõrgenenud LDL-kolesterooli väärtused on üheks olulisematest südamehaiguste riskifaktoritest. |
| Triglütseriidid | Organism saab triglütseriide toidurasvadest, samuti sünteesil maksast ja rasvkoest. Triglütseriidid on oluline energia varuallikas, kuid kui vereringes on triglütseriide liigselt, hoiustatakse osa neist rasvkoes. Triglütseriidide ja LDL- kolesterooli kõrgenenud taseme korral arenevad aja jooksul veresoontes aterosklerootilised muutused, mis võivad viia verevarustuse häirete tekkele organismi kudedes ja elundites, nt südames või ajus ja olla seega infarkti või insuldi riskifaktoriks. Kõrgenenud triglütseriidide taseme põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus, kuid sageli on eelduseks suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus, alkoholi liigtarvitamine, pankreatiit, kroonilised maksa- või neeruhaigused. |
| HbA1c ehk glükohemoglobiin | HbA1c on analüüs, mis võimaldab kindlaks teha kõrgenenud diabeedi riski, diabeeti diagnoosida ja haiguskulgu jälgida. HbA1c peegeldab veresuhkru taset viimase 2-3 kuu lõikes ja seega ei ole sõltuv proovi andmisele vahetult eelnenud perioodist. Diabeedi otsustuspiir on ≥ 48 mmol/mol, ≥ 6,5%; kõrgenenud risk diabeedi tekkeks esineb vahemikus 39–47 mmol/mol, 5,7– 6,4%. Kui olete suur magusasõber, siis on viimatimainitud vahemikud selleks kohaks, kus magusa tarbimine kontrolli alla võtta. |
| Alaniini aminotransferaas (ALAT) | Ensüüm, mida leidub peamiselt maksarakkudes, vähesel määral ka neerudes, skeletilihastes ja südamelihases. Kõrgenenud ALAT väärtused viitavad enamasti maksakahjustusele, mille üheks sagedasemaks põhjus on alkoholi liigtarvitamine. ALAT tõusu võivad aga põhjustada ka mõningate ravimite pikaaegne tarvitamine ning viirushepatiidid. |
| Gammaglutamüüli transferaas (GGT) | Ensüüm, mida leidub peamiselt maksas, aga ka neerudes, sapipõies ja kõhunäärmes. GGT kõrgenenud väärtused esinevad maksa ja sapiteede haiguste korral, samuti ülekaalulisuse, kilpnäärme ületalitluse, suhkruhaiguse korral. Alkoholi liigtarvitamine ja mõned ravimid tõstavad samuti GGT väärtust, kusjuures GGT reageerib alkoholile kiiremini kui ALAT. |
| Testosteroon | Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis mõjutab mehe kehalist arengut, lihasmassi ja selle jõudlust, rasvkoe paiknemist kehas, seksuaalset huvi ja võimekust, aga ka spermatosoidide tootmist ja kvaliteeti. Testosterooni tase väheneb vanusega, vähenemise riskiteguriteks on ülekaal, alkoholi liigtarvitamine, rasked kroonilised haigused, stress jm. Testosterooni madal tase võib väljenduda seksuaalhäiretena, vaimse ja füüsilise võimekuse alanemisena, unehäirete, aga ka kalduvusena ülekaalule ja rasvumisele. Testosterooni taset aitab hoida korralik füüsiline koormus, eriti jõusaalis toimetamine, samas kestvustreeningud võivad taset hoopis allapoole viia. |
| Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) | Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) on põhiline testosterooni siduv valk. SHBG määramine koos testosterooniga võimaldab arvutada “vaba androgeeni indeksit” (FAI), mis näitab vaba ehk bioloogiliselt aktiivse testosterooni sisaldust. |
| Vaba androgeeni indeks (FAI) | Testosteroon on meie kehas kahes vormis: seotuna (SHBG-ga) ja vabana, kusjuures aktiivne e keha poolt kasutatav on ainult vaba vorm. Vaba androgeeni indeks (FAI) aitabki hinnata just vaba, bioloogiliselt aktiivse testosterooni taset. |
Vererõhu mõõtmine võimaldas selgitada kõrgvererõhutõve riski, peegeldades südame jõudlust ja veresoonte toonust.
35+ mehe terviseanalüüside paketi tulemuste tõlgendamine
| Analüüs | Tähendus |
| Hemogramm | Hemogramm on kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid, nende erivormid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid ning arvutatakse teatud indeksid. Kui kõik hemogrammi koosseisus olevate parameetrite tulemused on ealiste referentsväärtuste (nn normi) piires, tähendab see, et viiteid haiguslikele protsessidele, mis väljenduksid vererakkude üldhulkade, indeksite või suhete muutustes, ei esine. |
| Hemoglobiin | Hemoglobiin on erütrotsüütides rauda sisaldav valguline ühend, mille ülesandeks on hapniku sidumine transpordil kopsudest kudedesse. Hemoglobiini sisaldus tõuseb füsioloogiliselt viibides madala hapnikusisaldusega tingimustes (nt kõrgmäestikes), suitsetamise, kopsu- ja südamehaiguste korral. Hemoglobiini madalad väärtused esinevad erinevatel põhjustel tekkinud aneemiate korral. |
| Hematokrit | Hematokrit väljendab erütrotsüütide mahu suhet vereplasma mahusse, võimaldab hinnata vedelikutasakaalu organismis. Madalad väärtused esinevad aneemiate korral. Kõrgemad väärtused võivad olla tingitud vedelikukaotusest. |
| MCV, MCH | MCV ja MCH on punavere indeksid. MCV näitab erütrotsüütide keskmist suurust, MCH näitab erütrotsüütide hemoglobiini sisaldust, muutused esinevad enamasti aneemiate korral, kuid põhjuseid võib olla ka teisi (näit. alkoholi liigtarbimine). |
| Erütrotsüüdid | Erütrotsüüdid ehk punaverelibled on vererakud, mis nendes sisalduva hemoglobiini abil transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Erütrotsüütide hulk on vähenenud aneemiate korral ja suurenenud vedelikukaotuse, hapnikuvaese keskkonna (nt kõrgmäestikes viibimine), suitsetamise või erinevate krooniliste haiguste, sh verehaiguste korral. |
| Leukotsüüdid | Leukotsüütide ehk valgevereliblede üldhulk tõuseb enamasti põletikuliste protsesside korral. Leukotsüütide üldhulga vähenemise kõige sagedasemaks põhjuseks on viirusinfektsioonide põdemise järgne periood. |
| Trombotsüüdid | Trombotsüüdid ehk vereliistakud tagavad vere normaalse hüübimise. Madalate väärtuste põhjusteks võivad olla viirusinfektsioonid, teatud ravimite kasutamine, maksahaigused, autoimmuunhaigused, alkoholism, vereloomehaigused jm. Kõrgenenud väärtused esinevad koos leukotsüütide reaktiivsete muutustega bakteriaalsete infektsioonide korral, aga ka vereloomehaiguste puhul. |
| Kolesterool | Üldkolesterool on erinevate lipoproteiinide (HDL, non-HDL)) koostises oleva kolesterooli koguhulk. Suurenenud kolesteroolisisaldus veres on üks peamiseid südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid, kõrge kolesteroolitase on riskifaktoriks ateroskleroosi (veresoonte lupjumise) ja sellega seotud müokardiinfarkti ning insuldi tekkes. Soovitatav kolesterooli väärtus on <5,0 mmol/L, kuid riski hindamiseks on olulisem vaadata tema erinevate fraktsioonide, HDL- ja LDL-kolesterooli, väärtuseid ning nende omavahelisi suhteid, non-HDL kolesterooli taset, vererõhu näitajaid, suitsetamisharjumusi, ülekaalu esinemist. Kui Teil esinevad kõrvalekalded lipoproteiinide väärtustes (või kui Te soovite nende kõrvalekallete teket ennetada): hoiduge suitsetamisest;järgige tervislikku küllastunud rasvhapete vaest dieeti, tarbige rohkem täisteratooteid, puu- ja juurvilju ning kala; tehke 3,5–7 tundi mõõdukat füüsilist aktiivsust nädalas või 30–60 minutit enamikel päevadel;hoidke KMI vahemikus 20–25 kg/m2, ja vöö ümbermõõt <94 cm;hoidke vererõhk normis. Kui Teil esinevad märkimisväärsed kõrvalekalded, on kindlasti soovitatav arstiga konsulteerida. |
| HDL-kolesterool | HDL-kolesterooli (high density lipoprotein) nimetatakse “heaks kolesterooliks”, kuna see aitab eemaldada verest üleliigset LDL-kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi arenemist. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks, seejuures on oluline HDL/LDL suhe |
| mitte-HDL kolesterool | mitte-HDL kolesterooli (non-HDL cholesterol) fraktsioon sisaldab lisaks LDL-kolesteroolile veel teisi lipoproteiine, mis on soodustavateks faktoriteks ateroskleroosi tekkes. Tema tulemus ei ole sõltuv sellest, kas olete eelnevalt söönud või mitte ning seetõttu ateroskleroosi riski hindamisel mugavam kasutada. |
| LDL-kolesterool | LDL-kolesterooli (low densitiy lipoprotein) nimetatakse “halvaks kolesterooliks”, kuna see salvestab üleliigse kolesterooli veresoonte seintesse, soodustades sellega ateroskleroosi ja südame-veresoonkonna haiguste teket. Kõrgenenud LDL-kolesterooli väärtused on üheks olulisematest südamehaiguste riskifaktoritest. |
| Triglütseriidid | Organism saab triglütseriide toidurasvadest, samuti sünteesil maksast ja rasvkoest. Triglütseriidid on oluline energia varuallikas, kuid kui vereringes on triglütseriide liigselt, hoiustatakse osa neist rasvkoes. Triglütseriidide ja LDL- kolesterooli kõrgenenud taseme korral arenevad aja jooksul veresoontes aterosklerootilised muutused, mis võivad viia verevarustuse häirete tekkele organismi kudedes ja elundites, nt südames või ajus ja olla seega infarkti või insuldi riskifaktoriks. Kõrgenenud triglütseriidide taseme põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus, kuid sageli on eelduseks suhkruhaigus, kilpnäärme alatalitlus, alkoholi liigtarvitamine, pankreatiit, kroonilised maksa- või neeruhaigused. |
| HbA1c ehk glükohemoglobiin | HbA1c on analüüs, mis võimaldab kindlaks teha kõrgenenud diabeedi riski, diabeeti diagnoosida ja haiguskulgu jälgida. HbA1c peegeldab veresuhkru taset viimase 2-3 kuu lõikes ja seega ei ole sõltuv proovi andmisele vahetult eelnenud perioodist. Diabeedi otsustuspiir on ≥ 48 mmol/mol, ≥ 6,5%; kõrgenenud risk diabeedi tekkeks esineb vahemikus 39–47 mmol/mol, 5,7– 6,4%. Kui olete suur magusasõber, siis on viimatimainitud vahemikud selleks kohaks, kus magusa tarbimine kontrolli alla võtta. |
| Alaniini aminotransferaas (ALAT) | Ensüüm, mida leidub peamiselt maksarakkudes, vähesel määral ka neerudes, skeletilihastes ja südamelihases. Kõrgenenud ALAT väärtused viitavad enamasti maksakahjustusele, mille üheks sagedasemaks põhjus on alkoholi liigtarvitamine. ALAT tõusu võivad aga põhjustada ka mõningate ravimite pikaaegne tarvitamine ning viirushepatiidid. |
| Gammaglutamüüli transferaas (GGT) | Ensüüm, mida leidub peamiselt maksas, aga ka neerudes, sapipõies ja kõhunäärmes. GGT kõrgenenud väärtused esinevad maksa ja sapiteede haiguste korral, samuti ülekaalulisuse, kilpnäärme ületalitluse, suhkruhaiguse korral. Alkoholi liigtarvitamine ja mõned ravimid tõstavad samuti GGT väärtust, kusjuures GGT reageerib alkoholile kiiremini kui ALAT. |
| Testosteroon | Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis mõjutab mehe kehalist arengut, lihasmassi ja selle jõudlust, rasvkoe paiknemist kehas, seksuaalset huvi ja võimekust, aga ka spermatosoidide tootmist ja kvaliteeti. Testosterooni tase väheneb vanusega, vähenemise riskiteguriteks on ülekaal, alkoholi liigtarvitamine, rasked kroonilised haigused, stress jm. Testosterooni madal tase võib väljenduda seksuaalhäiretena, vaimse ja füüsilise võimekuse alanemisena, unehäirete, aga ka kalduvusena ülekaalule ja rasvumisele. Testosterooni taset aitab hoida korralik füüsiline koormus, eriti jõusaalis toimetamine, samas kestvustreeningud võivad taset hoopis allapoole viia. |
| Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) | Suguhormoone siduv globuliin (SHBG) on põhiline testosterooni siduv valk. SHBG määramine koos testosterooniga võimaldab arvutada “vaba androgeeni indeksit” (FAI), mis näitab vaba ehk bioloogiliselt aktiivse testosterooni sisaldust. |
| Vaba androgeeni indeks (FAI) | Testosteroon on meie kehas kahes vormis: seotuna (SHBG-ga) ja vabana, kusjuures aktiivne e keha poolt kasutatav on ainult vaba vorm. Vaba androgeeni indeks (FAI) aitabki hinnata just vaba, bioloogiliselt aktiivse testosterooni taset. |
| Kusihape | Kusihape on toiduga saadud teatud valkude (puriinide) ainevahetuse lõpp-produkt, kuid teda tekib organismis ka rakkude ainevahetuse ja uuenemise protsessis. Kusihappe liig kehas tekib siis, kui puriine saadakse toiduga ja toodetakse organismis liigselt ja/või on kusihappe eritumine neerude kaudu langenud – tekib hüperurikeemia ehk liigne kusihappesisaldus veres. Kõrge kusihappe tase põhjustab väga valuliselt kulgevate ägenemistega liigesehaigust – podagrat. Hüperurikeemia on riskifaktoriks ka neerukahjustuse, südamehaiguste, eelkõige kõrgvererõhktõve ja südame isheemiatõve arenguks ning halvemaks kuluks. Hüperurikeemiaga toimetulekuks soovitused leiate https://terviseabc.ee/wp-content/uploads/podagra.pdf |
| PSA | PSA ehk prostataspetsiifiline antigeen on eesnäärmekoe epiteelrakkudes toodetav valk, mille sünteesi reguleerivad meessuguhormoonid. PSA kontsentratsioon veres on normaalselt väga madal, kuid see tõuseb eesnäärme healoomulise hüperplaasia, eesnäärmepõletiku, eriti aga eesnäärme kasvajate korral. PSA määramist kasutatakse eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks ja ravi efektiivsuse hindamiseks. PSA sisaldus veres tõuseb vanusega, mistõttu on haiguse riski hindamise piirid vanusespetsiifilised. Kuna eesnäärme stimuleerimine väliste ärritjate poolt võib oluliselt mõjutada PSA taseme tõusu, tuleks see tulemuste hindamisel välistada. |