Uriinipidamise probleemid võivad ilmneda mitmel erineval viisil, kõige tavalisemad neist on pingutus- ja sunduriinipidamatus.

Pingutusuriinipidamatus tekib siis, kui urineerimine toimub tahtmatult pingutuse, nagu hüppamine või jooksmine, ajal, tingituna madalast kusitisisest rõhust ning vaagnapiirkonna sidekoe ja lihaste nõrkusest. Kergematel juhtudel võivad spetsiaalsed võimlemisharjutused või ravimid aidata.

Sunduriinipidamatuse korral on probleemiks kusepõie täitumise kontroll. Põis on ärritatud ja urineerimisrefleksi kontroll on häiritud.

Uriinipidamatuse kirurgilist ravi lingumeetodil soovitatakse juhul, kui tegemist on pingutus- või segatüüpi uriinipidamatusega, kus mõlemad vormid esinevad korraga.

Protseduuri eesmärk on toestada kusiti-põie ühendust, et vältida kusiti avanemist füüsilise pingutuse ajal.

Protseduuri vajalikkuse määrab uroloog vastuvõtu käigus.

Krooniline põiepõletik on äärmiselt väsitav terviseprobleem, mis võib oluliselt mõjutada patsiendi elukvaliteeti. Tavaliselt on kusepõie sisesein kaetud kaitsekihiga (glükoosaminoglükaani kiht), mis takistab põieseina ärritumist erinevate uriinis leiduvate ainete ja võimalike bakterite poolt. Kroonilise põiepõletiku korral on see kaitsekiht kahjustunud ja ei täida enam oma funktsiooni.

Lokaalse põiesisese ravi käigus süstitakse kateetri abil kusepõide spetsiaalset ainet (Gepan instill), mis aitab taastada kusepõie normaalset sisemist kaitsekihti ning seeläbi ennetab põletike teket.

Esimese kuue nädala jooksul soovitatakse ravi teostada üks kord nädalas, seejärel jätkata raviga üks kord kuus järgneva poole aasta jooksul. Pärast seda hinnatakse ravi efektiivsust.

Ravi on abiks järgmiste näidustuste puhul:

• interstitsiaalne tsüstiit
• üliaktiivne kusepõis
• kroonilised korduvad bakteriaalsed kusepõie põletikud
• kiiritusravi järgne krooniline põiepõletik

Uuringut teostatakse uroloogi vastuvõtu käigus.

Tsüstoskoopia on endoskoopiline põieuuring, mis võimaldab uurida kusepõie ja kusiti limaskesta ja diagnoosida kusiti ja kusepõie haigusi, hinnata ravi efektiivsust, eemaldada võõrkehasid põiest ja ureetrast, uurida verikusesuse ehk hematuuria põhjuseid, diagnoosida kusepõie vähkkasvajat ning vajadusel võtta proovitükke ja jälgida ravijärgset tulemust.

Tavaliselt on kusepõie uuring ohutu ja hästi talutav ning seda teostatakse ambulatoorselt lokaalse tuimestusega.

Loe lisaks >

Eesnäärme ehk prostata rektaalne ultraheliuuring on uuring, mille käigus viiakse spetsiaalne andur pärasoolde.

Uuringu käigus tekitatakse ultrahelilainete abil ekraanile pilt eesnäärmest, hinnatkse eesnäärme suurust (mahtu), struktuuri ja PSA vereanalüüsi olemasolul hinnatakse ka PSA suhet eesnäärme mahtu. Saab määrata ka jääkuriini kusepõies peale urineerimist.

Uuringuks valmistumine

Enne uuringut võiks olla toimunud soole hommikune tühjendamine, süüa ja juua võib.

Enne uuringut palutakse Teil alakeha lahti riietada ja heita läbivaatuslaual vasakule küljele, jalad põlvedest kõverdatud. Püüdke lamada rahulikult ja proovige maksimaalselt lõdvestuda. Andurit pärakusse sisestades kasutatakse libestavat geeli ning harilikult ei ole see protseduur valulik.

Uuringule suunatakse uroloogi vastuvõtu käigus.

PSA testi kasutatakse eesnäärme haiguslike seisundite hindamiseks (eesnäärme põletik, eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmevähk).

PSA testiga määratakse prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA sisalduse veres. PSA on eesnäärmekoes toodetav valk, mille sisaldus on tavapäraselt veres väga madal. Näitaja tõuseb, kui inimesel on risk eesnäärme healoomulise kasvaja tekkeks.

Uuringut kasutatakse eesnäärmevähi riski varajaseks avastamiseks. Testi tehakse ka ravi efektiivsuse hindamiseks.

Alates 50. eluaastast tasub meestel teha PSA test. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärme- või rinnavähki, tasub kontrolli tulla juba varem, alates 45. eluaastast.

Eesnäärme (prostata) biopsia uuringule suunatakse eesnäärme vähi kahtluse tõttu. Uuring teostatakse kohaliku tuimestuse all läbi pärasoole seina, kasutades spetsiaalset andurit.

Loe lisaks >

Tegemist on uuringuga, mille käigus mõõdetakse urineerimisel väljuva uriini kogust ja uriinijoa tugevust.

Protseduuri päeval sööge hommikul ja jooge vähemalt 500 ml vedelikku.

2 tundi enne ärge urineerige, kui see on võimalik. Protseduuri tegemiseks peate tundma vajadust minna WC-sse.

Juhindudes ravikindlustuse seaduse § 72 lõikest 1, kehtestab Aktsiaselts Medicum Tervishoiuteenused juhatus ambulatoorse eriarstiabi (v.a perearst ja hambaarst) vastuvõtu- ja visiiditasu Eesti Haigekassa kindlustatud isikule järgnevalt (vt juhatuse otsust).

Medicum jätab endale õiguse teha hinnakirjas muudatusi.

* Hind vastavalt teenuse osutajale ja / või teenuse osutamise asukohale