Muretum elu õues – miks vaktsineerida puukentsefaliidi vastu?
Suvi on saabunud ja õues aja veetmine on nii mõnus! Samal ajal uudistame tasapisi, milliseid seeni sel aastal metsa alt kõige rohkem leida võib. Kas tuleb kukeseene või kuuseriisika aasta või hoopis mõlemat?
Õnneks elame Eestis, kus erinevalt Austraaliast ei ela mürgiseid punaselg-ämblikke. Seega looduses ringi liikumine on üsna turvaline, lihtsalt lust!
Siiski ei tasu unustada, et meie looduses elab väikeseid, kuid inimese tervisele mitte kõige sõbralikumaid olevusi – puuke.
Kes või mis on puugid?
Puugid on väikesed, kuid ohtlikud parasiidid, kes levitavad mitmeid tõsiseid haigusi. Eriti levinud on puukborrelioos (Lyme’i tõbi) ja puukentsefaliit, mis võivad põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme.
Puugid eelistavad elada niisketes ja soojades piirkondades – sellised on vajalikud tingimused nende arenguks ja ellujäämiseks. Seetõttu on nad tavaliselt levinud metsades, niitudel ning kõrge rohu ja põõsastega aladel. Just taolistest kohtadest puugid kõige tihemini inimese peale ronivadki.
Levinumad haigused puukidelt
- Puukborrelioos (Lyme’i tõbi) on bakteriaalne infektsioon, mida põhjustavad Borrelia burgdorferi bakterid. Haigus võib põhjustada nahalöövet, liigesevalu, närvisüsteemi häireid ja südameprobleeme.
- Puukentsefaliit on viirusinfektsioon, mis võib põhjustada ajupõletikku. Sümptomid ulatuvad kergetest gripilaadsetest nähtudest tõsiste neuroloogiliste kahjustusteni, mis võivad olla eluohtlikud.
Õnneks on puukentsefaliidi vastu olemas ka puugivaktsiin, mis pakub tõhusat kaitset puukidelt levitatavate haiguste vastu. Puukborrelioosi vaktsiini paraku veel tänapäeval saadaval ei ole, selles tehakse valdkonnas aktiivselt teadusuuringuid.
Puukentsefaliidi vaktsiini roll, tõhusus ja revaktsineerimine
Vaktsineerimine on üks tõhusamaid meetodeid, et ennetada puukentsefaliidi nakatumist. Eestiski on saadaval vaktsiinid, mis pakuvad kaitset selle tõsise haiguse vastu.
Lihtsam viis puugivaktsiini saamiseks on pöörduda perearstikeskusesse.
- Vaktsineerimine koosneb mitmest doosist, mis manustatakse kindla ajavahemiku järel.
- Tavaliselt on vajalik kaks esimest doosi mõne kuu jooksul
- Kolmas doos järgneb 9–12 kuu pärast.
- Peale esmast vaktsineerimist tehakse kordusvaktsiin 3 aasta pärast ja edasi iga 5 aasta järel. Kui inimene on 60+ aastat revaktsineeritakse iga 3 aasta järel.
Miks ikkagi vaktsineerida puukentsefaliidi vastu?
- Haiguse vältimine: puukentsefaliit võib põhjustada raskeid neuroloogilisi kahjustusi ja isegi surma. Vaktsineerimine vähendab oluliselt nakatumise riski ja kaitseb tervist.
- Reisimise ohutus: paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, on puukentsefaliidi viirus levinud. Vaktsineerimine on eriti oluline neile, kes reisivad puukide levikualadele.
- Tervishoiukulude vähendamine: vaktsineerimine aitab vältida puukide levitatavate haiguste ravi ja sellega seotud kulutusi, mis võivad olla märkimisväärsed.
- Ühiskondliku tervise tagamine: laialdane vaktsineerimine aitab kaasa karjaimmuunsuse tekkimisele, vähendades puukentsefaliidi levikut kogu ühiskonnas.
Kuidas veel end puukide eest kaitsta?
Lisaks vaktsineerimisele on oluline järgida ka teisi ennetusmeetmeid:
- Kaitseriietus: looduses liikudes kanna pikki pükse, pikkade varrukatega särke ja kinniseid jalanõusid.
- Puugitõrjevahendid: Kasuta puugitõrjevahendeid riietel ja nahal.
- Regulaarne kontroll: Pärast looduses viibimist kontrolli hoolikalt enda ja oma lemmikloomade nahka puukide olemasolu suhtes.
- Puukide eemaldamine: Eemalda puugid nahalt võimalikult kiiresti ja korrektselt, et vähendada nakkusohtu.
Mida teha, kui leiad endalt puugi?
Kui leiad endalt puugi ja tunned haigustunnuseid, on oluline kohe tegutseda, et vähendada nakkuse riski ja saada vajalikku meditsiinilist abi. Siin on samm-sammuline juhend, kuidas käituda:
1. Eemalda puuk kohe ja ohutult
- Kasuta peenikesi pintsette: Haara puugist võimalikult naha lähedalt.
- Tõmba puuk ettevaatlikult välja: Ära keera ega vääna puuki. Tõmba seda ühtlase ja kindla liigutusega ülespoole.
- Ära pigista puuki: Väldi puugi keha pigistamist, sest see võib suurendada nakatumise riski.
2. Puhasta hammustuskoht
- Desinfitseeri ala: Puhasta hammustuskoht ja käed seebi ja veega või desinfitseerimisvahendiga.
3. Jälgi haigustunnuseid
- Pärast puugi eemaldamist jälgi võimalikke haigustunnuseid järgmise paari nädala jooksul:
- Lööve: Eriti oluline on jälgida, kas tekib “härjasilma” lööve, mis on Lyme’i tõve varajane märk.
- Gripi laadseid sümptomeid: Palavik, peavalu, väsimus, lihasvalu.
- Muud sümptomid: Liigesevalu, lümfisõlmede turse, neuroloogilised sümptomid (nagu näonärvi halvatus).
4. Konsulteeri arstiga
- Otsi meditsiinilist abi: Kui sul tekib mõni ülalmainitud sümptomitest, pöördu kohe oma perearstikeskuse poole.
- Informeeri arsti puugi hammustusest: See aitab arstil määrata sobivaid uuringuid ja ravi.
5. Võimalik ravi
- Arst võib määrata ravi, eriti kui on kahtlus puukborrelioosile ehk Lyme’i tõvele või muule puugi kaudu levivale haigusele.
Kokkuvõttes, puugivaktsiin puukentsefaliidi vastu aitab kaitsta inimeste tervist puukide levitatavate haiguste eest. Vaktsineerimine on eriti efektiivne ja soovitatav neile, kes viibivad piirkondades, kus puugid on levinud. Koos teiste ennetusmeetmetega aitab vaktsineerimine vähendada puukide põhjustatud terviseriske ning hoida ühiskonda tervemana ja turvalisemana.
Kuidas vaktsiini saada?
Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega Medicumis:
Loe puukidest ja puugiohust lähemalt Terviseameti veebilehelt puugiinfo.ee.