Elektrokardiogramm (EKG) ehk „südamefilm“ on uuring, mis annab informatsiooni patsiendi südame seisundi kohta. Paljale ülakehale ja kätele-jalgadele asetatud elektroodide abil tekib graafiline kujutis, mille abil saab hinnata:

• südame rütmi ja löögisagedust;
• südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia);
• südamelihase infarkti (äge südameinfarkt, läbipõetud südameinfarkt);
• südamekambrite ülekoormust ja suurenemist.

Ägeda haiguse korral (püsiv valu rinnus, südamelihase infarkt) võivad EKG-s muutused toimuda suhteliselt kiiresti. Seetõttu võib osutuda vajalikuks korduv EKG tegemine lühikese aja tagant. Varasemad EKG-d tuleks võimalusel alles hoida ja võtta kaasa haiglasse (või arsti vastuvõtule) tulles. See võib osutuda suureks abiks erakorralises situatsioonis (kiirabi kutsumisel, ootamatult haiglasse sattumisel).

Uuringu ajal

Uuringu ajal lamab patsient kušetil selili, tal palutakse vältida liigset liikumist, mis võib mõjutada tulemusi. Protseduuri ajal peab patsient olema võimalikult rahulik ja lõdvestunud. Tema kätele, jalgadele ja rindkerele pannakse elektroodid. Meestel võib olla vajalik rindkere raseerimine. Elektroodid registreerivad südame elektrilist aktiivsust erinevatest vaatenurkadest. 

Kestvus

5-15 minutit, sõltuvalt sellest kui palju erinevaid vaateid või testide tüüpe arst soovib kasutada.