Vaktsineerimine
Vaktsiinid annava nakkushaiguste vastu loomuliku ja tõhusa kaitse.
Täiskasvanute vaktsineerimine
Riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse täiskasvanuid difteeria ja teetanuse vastu tasuta. Kaitsesüste tehakse perearstikeskuses.
Immuniseerimiskavasse mittekuuluvad vaktsineerimised, mida tehakse arsti soovitusel või inimese enda soovil, on tasulised. Patsiendi kulul on võimalik vaktsineerida nakkushaiguste vastu, mille vaktsineerimist riikliku kava alusel ei finantseerita. Täpsemat infot küsige perearstilt ja pereõelt, eriarstilt või ämmaemandalt.
Levinumad nakkushaigused, nende ennetamine ja vaktsiinid
Gripp levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. Grippi saab ennetada vaktsineerimisega, mida võiks teha juba enne puhangut, alates septembrist.
Gripp algab äkki, sümptomiteks on kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad köha, pea-, kurgu- või lihasvalu, võib esineda hingamisraskusi või kõhulahtisust.
Gripivaktsiin ei paku A-gripiviiruse suure muutlikkuse tõttu pikaajalist kaitset. Seetõttu uuendatakse iga-aastaselt gripivaktsiini koostist ja soovitatakse uus vaktsiinidoos manustada enne gripipuhangu algust. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja toime kestab kuni aasta. Gripi vastu vaktsineeritakse lapsi alates 6. elukuust.
Vaktsiin: VAXIGRIP TETRA, FLUARIX TETRA või INFLUVAC TETRA
Loe gripivaktsineerimisest lähemalt
COVID-19 (inglise k. Corona Virus Disease 2019) on ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse (SARS-CoV-2) poolt põhjustatud nakkushaigus.
Enamikul juhtudest kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada ka hingamisraskuseid ja kopsupõletikku. Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel.
Covid-19 vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon COVID-19 vaktsineerimissoovitused 2024/2025 sügistalvisel hooajal COVID-19 vastu vaktsineerimist riskirühmadele, kuhu kuuluvad 60+ vanused, lapseootel naised ja riskihaigusega lapsed ning täiskasvanud. Samuti kuulub riskirühma tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutuses töötav personal. Seda juhul, kui neil on viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud. Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine on tasuta, riskirühma välistele inimestele COVID-19 vaktsineerimine ette nähtud ei ole. Kontrolli, kas kuulud riskirühma.
Inimese papilloomiviirusel ehk HPV-l on palju genotüüpe, millest mõned levivad sugulisel teel ja võivad põhjustada emakakaelavähki.
HPV-vaktsiin annab kaitse enamlevinud emakakaelavähki põhjustavate viirusetüüpide eest. Vaktsineerimine on 100% efektiivne naistel, kes ei ole nakatunud ühegi vaktsiinis sisalduva viirustüübiga; nakatunud naistel kaitseb nende viirustüüpide eest, millesse nad veel nakatunud ei ole. Ideaaljuhul peaks vaktsiini manustama enne võimalikku kokkupuudet HPV-ga, seega enne suguelu algust, soovitavalt alates 9. eluaastast. Vaktsineeritakse kolme süstega 6 kuu jooksul.
Vaktsiin: GARDASIL (tüübid 5, 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45 ja 52)
Tuulerõuged on viiruslik väga nakkav palavikuga lööbehaigus, mida enamasti põetakse lapsepõlves.
Haigus tüsistub terve immuunsüsteemiga lapsel harva mädase nahapõletiku, kopsupõletiku või ajukelmepõletikuga. Tunduvalt raskem on tuulerõugete kulg noorukitel ja täiskasvanutel.
Vaktsiin: VARILRIX, VARIVAX
Puukentsefaliidiviirus levib inimese verre nakatunud puugi hammustusega. Viirus võib põhjustada aju- ja ajukelmepõletikku, kergemad juhud piirduvad gripisarnaste haigusnähtudega.
Puukentsefaliidivastase kaitsesüstimisega tuleks alustada hiljemalt aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda. Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstest: esimesed tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst tehakse 3 aasta möödudes, järgnevad kordussüstid 5-aastaste intervallidega. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse vaktsineerida alates ühe aasta vanusest.
Vaktsiin: ENCEPUR, TICOVAC
Pneumokokk (Streptococcus pneumoniae) on mikroob, mis võib põhjustada keskkõrva- ja põskkoopapõletikku, kuid ka kopsu- ja ajukelmepõletikku ning sepsist.
Pneumokokkvaktsiin kaitseb nende pneumokokkide alatüüpide eest, mis sisalduvad vaktsiinis, kaitseb meningiidi ja sepsise, osaliselt ka keskkõrva- ja kopsupõletiku eest. Pneumokokivastast vaktsiini soovitatakse kindlasti, kui inimene põeb kroonilist kopsuhaigust (astma), südamehaigust (südamerike), neeruhaigust (nefrootiline sündroom), ainevahetushaigust (diabeet), kui on plaanis organi siirdamine, keskkõrvaimplantaadi paigaldamine või põrna eemaldamine.
Vaktsiin: PREVENAR 13, PNEUMOVAX, APEXXNAR
Difteeria korral tekib hingamisteedes, peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise.
Eestis ei ole viimastel aastatel difteeriat esinenud, küll on jätkuvalt esinenud difteeria haigusjuhtusid naaberriikides Lätis ja Venemaal.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Difteeria ja teetanuse vastu revaktsineeritakse alates 25. eluaastast iga 10 aasta järel. Vaktsineerida võib ka rinnaga toitmise ajal.
Läkaköha on nädalaid või isegi kuid kestev vaevavate köhahoogudega bakteriaalne nakkushaigus. Imikutel võib läkaköha põhjustada hingamisseisakuid, kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, aga ka krampe ja püsivat ajukahjustust. Ka hilisemas vanuses põetud läkaköha võib põhjustada tüsistusi. Läkaköha võib põdeda elu jooksul korduvalt. Läkaköha läbipõdemis- ega vaktsineerimisjärgne immuunsus ei ole eluaegsed.
Vaktsiin: ADACEL, BOOSTRIX
A-hepatiit on maksahaigus, mida tekitab A-hepatiidi viirus (HAV), üks nakkuslikke maksapõletikke tekitavatest viirustest.
HAV-i sisaldavate monovaktsiinide puhul piisab 2-doosilisest vaktsineerimiskuurist –teine doos manustatakse 6-12 kuu pärast esimest. Kombineeritud vaktsiinide korral lähtutakse B-hepatiidi vaktsineerimisskeemist, manustades kokku 3 doosi (0, 1 ja 6 kuu pärast).
Vaktsiin: HAVRIX, AVAXIM, TWINRIX ADULT
B-viirushepatiit on B-hepatiidi viiruse (HBV) poolt põhjustatud maksapõletik. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise või maksavähi. Nakkusallikaks on inimene, kes on nakatamisohtlik mitu nädalat enne haigusnähtude ilmumist ning haiguse ajal. Nakatamisohtlikud on ka kroonilist B-hepatiiti põdevad haiged. Ligi kolmandik täiskasvanutest põeb haigust asümptomaatiliselt, mille järel on suur oht jääda viiruse krooniliseks kandjaks. Haigestumist saab ennetada vaktsineerimise teel, mis annab pikaajalise ja tõhusa kaitse.
Vaktsiin: ENGERIX-B, TWINRIX ADULT
Poliomüeliidi tekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliidiviirus. Euroopas on esinenud poliomüeliidi haigusjuhtusid vaid mittevaktsineeritute hulgas.
Haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab liikumispuude, hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga.
Vaktsiin: IMOVAX POLIO, POLIORIX
Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Kollapalavikku levitavad troopilistes maades sääsed.
Viiruse peiteaeg on 3-6 päeva. Haigus algab kõrge palaviku ning pea- ja seljavaluga. Seejärel lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3-5 päeva möödudes tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Kollapalavikul puudub kindel ravi. Kollapalaviku vastane vaktsineerimine on ainuke, mida Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi alusel võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt kollapalaviku kõrge levikuga maadest saabujatelt. Kollapalaviku vastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva peale vaktsiini manustamist ja kehtib 10 aastat.
Vaktsiin: STAMARIL
Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega haigus, mida põhjustab salmonellabakter. Kõhutüüfus levib inimeselt inimesele ja vee või toiduga.
Haigus esineb tavaliselt kehvade hügieenitingimuste ja puuduliku veevarustusega maades. Kõhutüüfusega kaasnevad veniva kuluga palavik, mis ei alga eriti ägedalt, vaid tõuseb mitme päeva jooksul, spastilised kõhuvalud, katsumisel valus kõht, osadel haigetel võib esineda kõhulahtisust. Iseloomulikud on nõrkus, isutus, peavalu, külmavärinad, kurgu- ja lihasvalud ning köha. Kõhutüüfus võib lõppeda surmaga, eriti ohtlik on haigus lastele. Haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega alates teisest eluaastast. Immuunsus kujuneb välja 7 päeva pärast ja kestab kolm aastat.
Vaktsiin: TYPHERIX, TYPHIM VI
Leetrid, mumps ja punetised on kolm erinevat nakkushaigust, mis on põhjustatud viirustest ning levivad tavaliselt piisknakkusena, kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib.
Need haigused võivad põhjustada mitmesuguseid sümptomeid, alates kergest kuni tõsisteni, ning neil võivad olla tõsised tüsistused, eriti kui neid ei ravita õigeaegselt. Need kõik on ennetatavad vaktsineerimise abil ning vaktsineerimine on üks tõhusamaid viise nende haiguste leviku piiramiseks ja tõsiste tüsistuste ennetamiseks. On oluline järgida vaktsineerimiskava ja saada soovitatud vaktsiinidoosid, et kaitsta end ja teisi nende haiguste vastu. Lisaks on oluline järgida hügieeninõudeid, nagu käte pesemine, köhimishügieen ja kodus püsimine haiguse ajal, et vältida nakkuse levikut.
Vaktsiin: M-M-RVAX-PRO